Viimasel ajal on Tamara Sergijenko võtnud sisse positsiooni «ristmikul», kus publitsevad sündmused, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Kaasaja iseärasused õhutavad näituse autori otsima eneseväljenduseks uusi teid. Mõtisklused globaalsetel teemadel viivad kunstniku tsivilisatsiooni alglätele, mis on tekkinud inimkonna koidikul. Ammumöödunud aegade kordumatu koloriit kajastub autori maalilistel tõõdel, mis ootamatul kombel on «inkrusteeritud» hõbedast autoriehtega.

Kaasaegses maailmakorralduses võib sageli puutuda kokku iidsete tsivilisatsioonide traditsioonidega. Üks nendest – ehete loomine ja kandmine – ei ole kaotanud oma aktuaalsust ka meie päevil. Vääriskivide maagilised omadused, mida on ammustest aegadest kätkenud talismanidesse, amuletidesse ja kaitseelementidesse, andsid neile asjadele sümboolse tähenduse. Taolised pisikesed dekoratiivsed esemed omakorda muutusid omamoodi usu, lootuse ja armastuse akumulaatoriteks, mis vastavalt sündmusele kujundasid ja reguleerisid suhteid inimeste vahel.